1902. kuni 1904. aasta suvekuudel rĂ€ndas kuulus Vene graafik, muinasjuttude illustraator ja lavakujundaja Ivan JakovlevitĆĄ Bilibin (1876â1942) ringi PĂ”hja-Venemaal. Kohaliku rahvakultuuri kogumise ja uurimise kĂ”rvalt tegeles ta puitarhitektuuri jÀÀdvus- tamisega nii joonistustes kui ka fotodel.
Mitmed reisidel tehtud piltidest leidsid kasutust tema 1904. aastal vĂ€lja antud artiklisâPĂ”hja-Venemaa rahvakunstâ, mis avaldati ajakirjas âMir Isskustvaâ (vene k âkunstimaailmâ). Kirjutis juhtis tĂ€hele- panu puitkirikute seisukorrale: âkirikute seisund on ÀÀrmiselt kahetsusvÀÀrne. Harimatute inimeste kĂ€tes neid kas lĂ”hutakse kuni hĂ€vimiseni vĂ”i taastatakse tundmatuseniâ. 1911. aastal avaldas PĂŒha Jevgeni Kogukonna Ăhing oma heategevuse rahastamiseks kĂŒmnest Bilibini fotost tehtud postkaardikogumiku.
Puitkirikuid kujutavate kaunite postkaartide nĂ€gemine andis inspiratsiooni rĂ€ndamaks PĂ”hja-Venemaale aastal 2002 â 100 aastat peale Bilibinit, et saada teada, millised kirikud on tĂ€naseni veel sĂ€ilinud. Sellele jĂ€rgnesid mitu iga-aastast reisi.
HĂ€vinud kirikuid on palju. MĂ”ned neist on jĂ€etud mĂ€danema, mĂ”ned on saanud vĂ€lgutabamuse, lugematu arv kannatab aga teadmatuse ja hoolimatuse all. 2007. aasta veebruaris kĂŒlastasin Vologda oblastis asuvat Ristija Johannese kirikut Totma lĂ€hedal PredtetĆĄas. Selle seisukord oli avariiline. 2009. aastal leidsin ta varemeis â endisest kirikust oli saanud hunnik puitu.
Siiski leidub veel nii mĂ”ndagi, mida hoida. Selle puidust maailma arhitektuuris ja maastikus vĂ€ljenduv terviklikkus hĂ€mmastab meid tĂ€naseni samavĂ”rd kui Bilibinit. Palkmaja ehituse lihtsus ja sellega kohakuti asetatud fantaasiakĂŒllus on jahmatavapanev.
SĂ€ilinud kirikute seisukord on vĂ€ga erinev ja nii mĂ”nigi neist on minetanud oma taastamisvĂ”imaluse. Vaatamata hĂŒljatusele ja rĂŒĂŒstatud siseruumidele on nende ebaharilike ehitiste juures sĂ€ilinud siiski teatud austust nĂ”udev pĂŒhalikkus, isegi kui puudu on kunagised kullatud ikoonid.
Hoolimata paljude pĂŒhendunud spetsialistide ja entusiastide pĂŒĂŒdlustest on praegusel hetkel vĂ€ga tĂ”enĂ€oline selle traditsioo- nilise ehitusvormi hÀÀbumine. Vene kultuuriloos on traditsiooniline puitarhitektuur alati olnud kesksel kohal, mistĂ”ttu oleks see kahtlemata ĂŒks traagiline ja hĂ€bivÀÀrne kaotus.
Richard Davies
detsember 2011